Saunamaja -VÄE SAUN

SA TEAD VÄGA HÄSTI MIS TUNNE ON KUI KÕRVU KOSTUB VEE KIVIDELE KUKKUV HELI NING KUI NINNA TUNGIB KASEVIHA MEELIÜLENDAV LÕHN … 

Miks vajaksid koduõuele SAUNAMAJA?

• Sinu keha ja meel vajavad lõõgastust ja puhkust pikast töönädalast.
• Saun annab Sulle tervist.
• Saunamaja on investeering vaimule ja kehale.

Kellele SAUNAMAJA mõeldud on?

• perele, kellel peamajas puudub võimalus saunas käija.
• kes usuvad sauna tervendavat mõju ning vanu traditsioone sauna kasulikkusest.
• kellel on krunt kuhu saab püstitada Saunamaja.

Mis see on mida saad SAUNAMAJA ostes?

• mõnusa koha kus olla üksi, pere või sõprade seltsis.
• ehituslikult kvaliteetne saunamaja on ajas püsiv ning kaua kestev, kasvõi põlvest põlve kui oled SAUNAMAJA kenasti hoidnud ja hooldanu.
• kindluse, et rahaline kulutus maja ostmiseks on hoopis rahaline paigutus tulevikku.

MIS MATERJALIDEST ON VILLART VÄIKEMAJAD EHITATUD

• KANDEV KONSTRUKTSIOON
  Tugevsorteeritud (C24) puitmaterjalidest on ehitatud väikemaja põrand, seinad, vahelagi/katus.
• SOOJUSTUS
  Mineraalvillast soojustus (klaas/kivivill), paksus põrandal u 150mm, lisaks 30mm tuuletõkkeplaat, seintes soojustuskihi paksus u200mm, lisaks 30mm tuuletõkkeplaat, katusel soojustuskihi paksus sõltuvalt majatüübist u300mm.
  väikemaja sisepind on voodertatud hingava aurutõkkega.
• AVATÄITED
  Taani tüüpi uksed ja aknad, kolmekordses klaaspaketis.
  Soovi korral võimalik lisada põnev valgustunnel, mis pakub põnevat valguslahendust siseruumi.
• VÄLISVIIMISTLUS JA KATUSEKATE
  Välisviimistluseks kasutame harjatud ja termo töödeldud voodrilauda mis omakorda on viimistletud poolloodusliku toonitud õliga. Välisviimistluse jätame aga iga projekti jaoks pisut lahtiseks, seda seepärast, et väikemaja sobituks mõnusalt olemasolevasse keskkonda (näiteks: kui Sinu peamaja on valget värvi, siis ka väikemaja saab sarnaselt viimistletud, et tekiks kooskõla kahe maja omavahelises suhtlemises).
  Katusekatteks on lamekatuse puhul SBS või PVC kate ning meie eesmärgiks on rajada katusele rohekatus (see sõltub, siis Sinu soovidest ning selle põhjal saab välja valitud ka taimestik) kus oleks ka mõnus katuseterrassi osa.
  Viilkatuse puhul tuleks variantidena kas laudkatus või valtsplekk-katus.
• SISEVIIMISTLUS
  Iga meie projekt on unikaalne ning siseviimistluse paneme paika koos Sinuga, aga meil on ka kindlad eelistused, valik peab tulema võimalikult looduslähedastest materjalidest ning välja paistma viimistletud tervikuna.
  Meie eelistused oleksid: savikrohv, laudvooder, viimistletud vineer, laastudest akustilised ripplaeplaadid, laudpõrand jm sarnane.
• LEILIRUUM
  Saame kokku, arutame ning vaatame milline leiliruum Sulle kõige paremini sobida võiks, kas on see voodrilaudadega vooderdatud või hoopis kaetud planguga või kadakarõngastest seinaplaatidega.
• ERIOSAD
  Pistikupesade ja lülitite seeria vaatame Sinuga koos üle, standard valikus pakuksime JUNG seeriat alumiinium.
  Valgustite osas sisaldab projekt põhivalgusallikaid, mida saame koos üle vaadata ja paika panna. Valgustite esmane valik lähtub Hektor Lighti tooteseeriatest.
  Ventilatsioon on lahendatud MITSUBISHI ELECTRIC soojusvahetiga väikeventagregaadiga.
  Sooja annab õliradiaator.
  Santehnika valiku osas lähtume meie esmasest valikust mida saame kohandada just Sinu soovide järgi.
• KERIS
  Võib olla elektri keris või puuküttega keris.
  Puuküttega kerise kütmine saab olema kas leiliruumis sees või sauna eesruumist. Korsten on roostevabaterasest moodulkorsten mis sõltuvalt siseviimistlusest võib väljuda harjast või maja välisseinast.
• TERRASS ja KÜMBLUSTÜNN
  Siinkohal on valikuvõimalusi palju ning vaataksime koos kuidas see kõik Sinu krundile sobitub. Terrassilaudadest oleksid eelistatud termosaar või Cumaru (elueaks pakutakse lausa 50 aastat). Kümblustünni osas valime suuruse vastavalt vajadusele ning kasutajate arvule.
  
  NAGU MÄRKASID, SIIS ON VÄIKEMAJA ÜLESEHITUS KLIENDI SOOVIDE PÕHINE NING SEE VÕIMALDAB LUUA JUST SELLISE VÄIKEMAJA NAGU SUL VAJA ON. 

VÄLJAVÕTTEID RAAMATUST EESTI SAUN, TAMARA HABICHT, Kirjastus “Valgus”, Tallinn 1972

• Saunu, mis koosnesid kuuma õhu ruumist ja pesemisbasseinist, tunti juba antiik-Kreekas. 3. sajandil olid Roomas individuaal -ja avalikud saunad üldlevinud.
• Vene linnasauna mainitakse esmakordselt 17. sajandil tsaar Aleksei määruses.
• Saunad, kus higistamine oli tähtsal kohal, on väga vanad. Neist kõneleb juba Herodotos 490. aastal e. m. a., kui ta kirjeldab sküütide elu.
• Saun on igipõline kõigil läänemeresoome rahvail – eestlased, soomlased, karjalastel, ingerlastel, vepslastel, vadjalastel, liivlastel.
• Sauna pikka ajalugu kinnitab selle sõna vanus – ta pärineb vähemalt 3. aastatuhandest e. m. a.
• Esmakordselt leiame sõna saun kirjalikes allikais Jõelähtme kihelkonna Saunja küla kohanimes 13. sajandi algul.

Sauna lugudes kirjutame BLOGIS,